Lauristin: LuxLeaks avas maksunduse mädapaise

Kriisi epitsentris oli Luksemburg ja selle endine peaminister ja rahandusminister Jean-Claude Juncker, kes praegu on Euroopa Komisjoni president.

Intervjuus Äripäevale rääkis Lauristin, kuhu LuxLeaksi komisjon oma tööga jõudnud on.

Lauristin: See on huvitav näide, kuidas ühest skandaalist võib tekkida mingi hoopis teine ja suurem asi. See skandaal on nagu mingi paise, mille operatsioon avab palju sügavamad juured ja näitab, et ravi peab olema kah hoopis põhjalikum.

Nii on komisjon jõudnud laiema Euroopa maksuproblemaatika lahkamiseni. Erinevus Euroopa maksusüsteemide ja maksustamise efektiivsuse vahel on ikka väga suur. Asjade hulgas, milles ka selle skandaali tõukel hakatakse üha enam kokku leppima, on see, et kogu maksundus peab olema läbipaistev, sellised salalepped, mis annavad võimalusi sisuliselt makse minimaliseerida, tuleks seadusega keelustada.

Liigutakse sinnapoole, et suured rahvusvahelised korporatsioonid peavad deklareerima oma maksutulud maade põhiselt, et oleks võimalik tulud siduda paigaga, kus tulu on toodetud ja vastav maa saaks sellest maksutulu. Meil oli kohtumine, kus andsid aru sellised hiiglased nagu MacDonald’s ja teised, kes maksavad ülisuurtelt tuludelt maksudeks vahemikus 0-2%. Ühine surve nendele rahvusvahelistele hiiglastele on üks selle komisjoni tegevuse telg.

Teisalt on liikmesriikide endi maksukogumise efektiivsuse teema – võtame Kreeka, kus ka väikefirmad on saanud võimaluse makse mitte deklareerida. Miljardid eurod jäävad Kreekal saamata, samas kui riik ise tahab teistelt abi. Mul oli hea meel rääkida, kuidas Eesti maksuamet on väga efektiivselt oma tegevust arendanud.

Ja veel on üks olulisemaid tulumaksubaasi teema, mille üle arutelud jätkuvad. Nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlamendi vastav komisjon liiguvad sinnapoole, et on vajalik vastu võtta Euroopa konsolideeritud ettevõtte tulubaasi määrus, mis ei tähenda ühtseid maksumäärasid, vaid et kõikides liikmesriikides oleksid samad asjad maksustatud. EL ei suuda efektiivselt kasutada oma 500 miljonilist siseturgu – kohe tekib teema maksuerisustest ja võimalustest navigeerida Euroopa riikide vahel ja maksutulu optimeerida.

See puudutab Eesti reinvesteeritud kasumi maksuvabastust?

Kui see konsolideeritud baas tuleb sisulisele täitmisele, siis arvan küll, et tekib probleem. Samas meie oma ettevõttedki räägivad üha enam sellest, et see (maksuvabastus – toim.) ei täida enam eesmärke, et meie probleemid on hoopis mujal. Ettevõtjad on väga huvitatud tööjõumaksude vähendamisest, aga kuskilt tuleb tulu tagasi saada.

Ka suurte riikide mitteläbipaistvad maksustamispraktikad on andnud võimaluse maksude optimeerimiseks viisil, kui EL tervikuna ja maad ise jäävad paljudest tuludest ilma. Samal ajal kui järjest tekib uusi vajadusi– põgenike kriis on tekitanud surve ELi eelarvele, Euroopa politseikoostöö agentuur EUROPOL nõuab uusi rahasid, Türgiga kokkulepe nõuab uusi rahasid. Rahavajadus kasvab ja sellega kasvab surve, et tulubaas oleks efektiivsem.

Räägitakse ka jätkuvalt edasi sellest finantstehinguite maksust.

Otsitakse võimalusi, kuidas ELi ühist eelarvebaasi ja liikmesriikide tulubaasi suurendada.

Mis see komisjon siis kokkuvõttes andis?

See vormus raportiks, kus on käsitletud neid teemasid ja võimalikke lahendusi. See kaevas välja ja tõi nähtavale probleemid, mida seni võrdlevalt ei olnud käsitletud. Üksmeelselt leiti, et komisjoni tööd tuleb jätkata. Mandaati pikendada. Lõpptulemus peaks viima põhimõttelisematele Euroopa maksusüsteemi arengupõhimõtete fikseerimisele.

LuxLeaksist, mis oli ajakirjanduslik skandaal Junckeri kõigutamiseks, mis läks lahti väikese riigi probleemist, tuli välja kogu see häda, mis Euroopa maksusüsteemis on. Komisjoni töö põhitulemus on, et algas väga tõsine sisuline maksukorralduse ja maksusüsteemide alane avalik arutelu. Milline segadus seal valitseb ja kui palju siin annaks efektiivsust tõsta.